Suvekirjult õiteaasalt

malbe tuule sosin kaasa

kutsub mind, nii tõusen maast ja

metsa varju sammud sean.

Sõnajalad poolde põlvi

kõnnin allpool lehevõlvi

käsi tamme tüvesõlmil

omasoodu mustrit veab

Kõrge päikse kuldsest särast

võra alla, ehahämar

Jj mu rada salavärav

haldjamaale viib, ma tean.

Iidsest maagiast läidet' linna

hing nii kuhu ihkab minna,

kuid kes tee kord leidnud sinna

tagasi ei pöördu eal.